NÄGU




Minu aktiivne kirjanikupõli oli aastatel 2002 – 2007. Laulutekste kirjutasin aga alates aastast 1996. Kõik see kokku oli tore aeg, sest mu raamatud müüsid väga hästi, kohtusin toredate inimestega ning sain palju positiivset tagasisidet. Käisin  oma teoseid aktiivselt tutvustamas nii raamatukogudes kui televisioonis. Lisaks mitmetele saadetele "Hommikuterevisioon" sattusin kogunisti kurikuulsasse teleshow´sse „Täna õhtul Alex Lepajõe“, mille tulemusena olid järgmisel päeval letid tühjad…



Edasi viis elu mind teistele radadele, sest igaks asjaks on oma aeg. Pikemalt sai koos elukaaslasega elatud Austraalias, rännatud Aasias, külastatud Hollandit, Saksamaad, Portugali, Taanit ning pikemalt peatutud ka Norras. Raamatupikkused kirjatükid muundusid aastaks 2012 ajakirjanduslikeks artikliteks. 


Olen õppinud massaažiterapeut ja tegelenud lisaks veel pikalt ja põhjalikult mitmete loodus -ja alternatiivraviteraapiate ning vaimsete praktikatega. Tegelen ka kunstiloominguga – õppinud floristikat ning harrastanud mitmeid kunsti- ja käsitööliike: siidimaal, keraamika, portselanimaal, klaasikunst, nahakunst, õlimaal jmt. 


Oma sünniaega ei mäleta ma aga mitte. Olen vaid kuulnud asjaga lähedalt seotud inimeste suust, et see sündmus leidis aset juba hea hulk aastaid tagasi. Seega lähenen ma üha tõusvas tempos keskeale. Ära ainult küsi, kummalt poolt… 


Kuna kirjanik kirjutab ju ikka rahvale mitte „spetsialistidele“, kes raamatuid arvustavad, siis tänan südamest kõiki oma lugejaid! Kuuldavasti on neid täiskasvanute seas isegi rohkem kui laste hulgas. Kuigi kohustusliku ehk soovitusliku koolikirjanduse nimekirjas on „Viljaküla Brita memuaarid“ siiamaani. Järelikult tasus seda kirjutamisetööd ikka ette võtta! Võib-olla võtan vanuigi veel...




Kristel